Lugesin täna, et inimene ei vaja hommikul kohvi, kui naerab kohe ärgates 15 minutit. Ja ei vaja dieeti ega spordisaali, kui ta naerab 15 minutit, siis kaotab 40 kilokalorit. Hm, tass latet on 64 kilokalorit. Kuigi naised naeravad rohkem kui mehed, on meil kõigil ilmselt raskusi 15 minutit järjest naeru lõkerdada. Imelik see eesti keel. Lõkerdada ei ole küll ilus sõna. Lõkerdada, lõhverdada. 15 minutit naerda kõlab paremini. Naeruga on see paha asi, et me ei suud seda teeselda, ei peta ära oma aju ega sõpru. Võime küll pliiatsi põiki põske pista, aga abi sellest hea tuju saamiseks ei ole. Samas kui leidub keegi, kes on kui naerulind, siis selle inimese lähedusse tasub hoida, sest naer on nakkav. Me naeramegi seltskonnas hoopis rohkem kui üksinda olles.
Üks väga hea viis oma tuju parandada on õhtusöök sõpradega. Muidugi, siin on peale meeldiva komponendi -sõbrad- kaks, mis on paksustegevad ja peagi osaliselt ka ebaseaduslikud – toit ja alkohol.
Ma olen omal nahal (et ikka kogunenud rasval siis) järele proovinud, et muretsemisest ja halamisest söögilauas ei ole kasu. Iga suutäis, mis sa kaalu pärast muretsedes või süükoormat kandes, alla libistad, läheb otsejoones pekiks puusadele või kus sul see kõige aplam pekidepoo on. Lase ennast lõdvaks ja naudi sõpradega olemist, naudi igat suutäit. Selleks pead sa aga hoopis aeglasemalt sööma, et iga palakest tunnetada, maitset maitsta ja nautida. Veiniga on lugu sama. Mina olen küll seda meelt, et õige nauding peitub viinamarjades ja kui veinis ei ole mulle, siis on see viinamarjade raiskamine. Seda enam ma naudin erinevate šampanjade ja vahuveinide lusti.
Nautimine on aeglane tegevus, mis pakub rõõmu ja lõõgastab. Hea tuju saab tulla ja püsida, kui sul on sõbrad, keda kuulata ja kellega hetki jagada.
